Sobiva tolmufiltrikoti valik sõltub suitsugaaside omadustest, tolmu omadustest ja puhastusmeetoditest.
Kuidas valida õige tolmufiltri kott 2Tööstuslikud tolmukoguja filtrikotid on tavaliselt valmistatud sünteetilistest kiududest. Erinevate materjalide füüsikaliste ja keemiliste omaduste oluliste erinevuste tõttu ei saa ükski filtrikott samaaegselt vastata kõigile keskkonnatingimustele, nagu temperatuur, niiskus, leeliskindlus ja korrosioonikindlus. Seetõttu on tolmufiltrikoti valimisel oluline täielikult mõista oma tööstusharu suitsugaaside omadusi (sh füüsikalisi ja keemilisi omadusi) ning seejärel valida materjali omaduste (nt kõrge temperatuurikindlus, niiskuskindlus, korrosioonikindlus jne) põhjal kõige sobivam filtrikott.
-
<01> Filterkottide valimine suitsugaaside omaduste põhjal
Suitsugaaside temperatuur
Filterkoti valikul on peamine tegur suitsugaaside temperatuur. Filterkotid liigitatakse üldiselt järgmiselt:
• Madala temperatuuriga kotid (<130°C)
• Keskmise temperatuuriga kotid (130–180 °C)
• Kõrgtemperatuurilised kotid (>200 °C).
Suitsugaaside niiskus
Niiskus näitab gaasis sisalduva veeauru hulka, mida tavaliselt väljendatakse suitsugaasi mahu protsendina. Kui niiskus ületab 8%, loetakse seda märjaks suitsugaasiks. Kõrge temperatuuri, kõrge õhuniiskuse ja keemiliselt agressiivsete gaaside puhul tuleks olla ettevaatlik materjalide puhul, millel on halb hüdrolüüsi stabiilsus (nt klaaskiud).
Suitsugaaside söövitavus
Tööstuslikud suitsugaasid (nt keemiatehastest või ahjudest) võivad sisaldada happeid, leeliseid, oksüdeerijaid ja muid keemilisi komponente. Erinevatel kiududel on erinev keemiline vastupidavus, mida mõjutavad ka temperatuur ja niiskus.
-
<02> Filterkottide valimine tolmu omaduste põhjal
Tolmu kuju ja osakeste suuruse jaotus
Tolmu saab liigitada tavaliseks (sile pind, väike pindala) ja ebakorrapäraseks (kare pind, suur pindala).
• Peened osakesed (0.1–10 μm) on raskemini kinni püütavad ja moodustavad tiheda tolmukihi, mistõttu on puhastamine keeruline.
• Jämedaid osakesi on kergem kinni püüda ja need moodustavad kobedamaid tolmukihte, mis hõlbustab puhastamist.
Tolmu adhesioon ja ühtekuuluvus
Tolm kipub kleepuma iseenda või teiste pindade külge. Kohessiooni mõõdetakse sageli puhkenurga järgi:
• <30°: Madal nakkuvus, hea voolavus.
• >45°: Suur adhesioon, halb voolavus.
Tugevalt kleepuva tolmu puhul on eelistatud kergesti puhastatavad filtrikotid.
Tolmu hügroskoopsus ja laialivalgumine
Mõned tolmuliigid (nt CaO, CaCl₂, KCl) imavad niiskust ja läbivad keemilisi muutusi, mis põhjustavad vedeldumist ja võivad ummistada filtrikotte. Sellise tolmu jaoks tuleks valida vetthülgavad ja kergesti puhastatavad filtrikotid.
Tolmu abrasiivsus
Ebakorrapärase kujuga tolmuosakesed võivad filtrikotte kulutada. Kulumine sõltub tolmu omadustest, õhuvoolu kiirusest ja kontsentratsioonist. Väga abrasiivse tolmu puhul tuleks valida kulumiskindlad filtrikotid ja õhuvoolu tuleks kahjustuste minimeerimiseks kontrollida.
Tolmu süttivus ja plahvatusohtlikkus
Teatud tolmuliigid (nt alumiinium, kivisüsi) võivad teatud tingimustel süttida või plahvatada. Sellise tolmu puhul:
• Kasutada tuleks leegiaeglustavaid ja antistaatilisi filtrikotte (nt aramiid, P84, PTFE, klaaskiud).
• Juhtivad kiud (nt roostevaba teras või süsinikuga modifitseeritud kiud) võivad vältida staatilise elektri tekkimist.
-
<03> Filtrikottide valimine puhastusmeetodi põhjal
Tolmuimeja puhastamise meetodid jagunevad laias laastus järgmiselt:
1. Impulsspuhastus (tugev puhastusjõud) → Eelistatud on paksud nõelaga perforeeritud vildist filtrikotid.
2. Õrnem puhastus (pöördõhupuhastus) → Sobivad õhukesed kootud filtrikotid.
-
Neid tegureid arvesse võttes saate valida oma tööstusliku tolmukogumissüsteemi jaoks optimaalse filtrikoti, tagades kõrge efektiivsuse, vastupidavuse ja kulutõhususe.
